2. TRANSPORDISEKTORI KESKKONNAMÕJU

Kasvuhoonegaaside raporteerimine on jaotatud vastavalt Euroopa Komisjoni kehtestatud kohustuste jagamise otsusele (Effort Sharing Decision(20)) non-ETS ja ETS-sektori heitkoguseks. Non-ETS heitkoguste alla kuuluvad hooned, põllumajandus, jäätmemajandus ja transport (va rahvusvaheline lennundus ja laevandus) ja ETS-sektori heitkogusteks, mis hõlmab energia- ja tööstussektorit ning rahvusvahelist lennundust ja laevandust. Kuna ETS-sektoris on tegemist ühtse turupõhise kauplemissüsteemiga, siis riiklikud eesmärgid on kehtestatud ainult non-ETS sektori ehk riikliku kasvuhoonegaaside bilansi osas, mis on võetud ka antud teekaardi arvutuste aluseks. Küll aga oleme laiema vaate andmiseks kommenteerinud juurde ka rahvusvahelise laevanduse ja lennunduse sektorit, mille keskkonnamõju on võrreldes siseriikliku tegevusega kordades suurem.

Baasaastaks on valitud 2019 (kriiside eelne tavapärane majandusolukord), arvestust on laiendatud CO2 ekvivalendile ehk võetud arvesse ka metaani (CH4) ja dilämmastikoksiidi (N2O) ning korrigeeritud näitajaid vastavalt analüütika soovitustele. 2019. aastal oli Eesti kasvuhoonegaaside koguheide (välja arvatud maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus) 15,2 mln tonni CO2, millega ta tekitas 0,4% EL 27 kasvuhoonegaaside koguheitest, kuid sellega on Eesti elaniku kohta arvestatuna kasvuhoonegaaside heitkoguste poolest teisel kohal Euroopas(21). Eesti transpordisektori heide riiklikus bilansis oli 2388 kt CO2, moodustades 16% riigi koguheitest. Enamik riiklikus bilansis hõlmatud transpordisektori heitest pärineb maanteetranspordist, mis võtab aluseks Eesti territooriumil tangitud kütused.

Joonis 22. Eesti transpordisektori kasvuhoonegaaside jagunemine aastal 2019 riikliku bilansi baasil. Allikas: Kasvuhoonegaaside inventuur.

Oluline on välja tuua, et praegusel kursil liikudes ja rakendades teada olevaid meetmeid ei ole võimalik Eesti transpordisektori kasvuhoonegaase vähendada 2050. aastaks vajamineva 90% ulatuses ehk lõpliku tasemeni 240 kt CO2.

Transport kuulub EL-i jõupingutuste jagamise määrusega (JJM) kaetud sektorite hulka, millest tulenevalt peab Eesti riik leidma võimalused vähendamaks CO2 heidet aastaks 2030 võrreldes 2005. aastaga seni eesmärgiks olnud 13% asemel “Eesmärk 55” paketti silmas pidades 24%. Transpordi ja liikuvuse arengukava näeb ette, et transpordisektor peaks jõudma aastaks 2035 sihttasemeni 1700 kt CO2, kuigi vastavalt ELi kliimapaketile peaksime juba viis aastat varem ehk aastaks 2030 jõudma sihttasemeni 1630 kt CO2.

Seega on vajalik vastu võtta senisest olulisemalt suurema mõjuulatusega ja konkreetsemaid samme, mis aitaksid muuta transpordisektori jätkusuutlikuks ning viia tegevused looduskeskkonnaga kooskõlla. Teekaardis oleme võtnud veelgi ambitsioonikama eesmärgi – leida võimalused Eesti transpordisektori CO2ekv kokkuhoiuks 90% ulatuses juba aastaks 2040.

Transpordi teekaardi kasvuhoonegaaside heite ehk CO2ekv arvutamisel on kasutatud kütuste elutsüklipõhist lähenemist ehk hõlmatud on kütuste tootmise, tarnimise ja põletamisega seotud emissioonid. Piiratud ressursside tõttu jäetakse keskkonnamõju hindamisel tööst teadlikult välja sõidukite eel-, järel- ja hooldusprotsessid.