2.3 Meretransport

Eesti siseriikliku meretranspordi CO2 heide riikliku bilansi järgi oli 2019. aastal 16,43 kt ning CO2ekv 16,6 kt, kuid teekaardi skoobis oleva parvlaevanduse (suur- ja väikesaared) ning puksiirteenuse tegelik CO2ekv vastaval aastal on kaardistuse tulemusena suurem, ehk 25,1 kt. Lisaks on oluline välja tuua, et siseriiklikus laevanduses saastavad keskkonda eelpool mainitule veel lisaks lootsid, jäämurdjad, seire jm laevad, mille tõttu erineb siseriiklikus bilansis kajastatav emissioon tegelikust veelgi enam. Teekaardi raames ei tuvastanud meeskond, miks bilanss ning tegelik olukord niivõrd oluliselt erinevad ning lähtus seetõttu ettevõtete poolt kogutud reaalandmetest. Allpool oleval joonisel 26 on näha, et antud teekaardi skoobis olev CO2ekv on viimase viie aasta jooksul langenud. Diislikütuse hinnatõusu tõttu on suurenenud surve kokkuhoiule, millele lisaks kasutatakse võimalusel kai ääres seistes kaldaelektrit. Emissioon, tulenedes laeva kütusekulust, on otseses seoses ka võimalikust jääst talveperioodil.

Joonis 25. Siseriikliku meretranspordi kütuse tarbimine ja CO2ekv 2018-2022. Allikas: autorite koostatud.

Eesti riiklikus inventuuris ei sisaldu andmed Eesti vetes rahvusvahelise laevanduse kütuse tarbimise ja CO2ekv kohta, mille tõttu puudub terviklik pilt Eesti vetes toodetava või Eestiga seotud laevaliinide poolt emiteeritava CO2ekv koguse osas. Rahvusvahelisi reise tegevad laevandusettevõtted on kohustatud jalajälge raporteerima Euroopa Parlamendi loodud EU-MRV infosüsteemis ning aruandlus hõlmab terviklikult nii laevade merel kui ka kai ääres olemise ajal kütuste põletamisel tekkivaid heitkoguseid, kuid süsteemis ei ole võimalik eristada Eesti vetes emiteeritud heidet. Teekaardi aruteludesse kaasatud rahvusvaheliste nn igapäevaste regulaarlaevaliinide emissiooni kokkuvõttena saab välja tuua, et kogu Tallinn-Helsingi, Muuga-Vuosaari, Tallinn-Stockholm ja Paldiski-Kapellskär liinidel (riikide üleselt) emiteeritud CO2ekv on viimasel viiel aastal kõikunud vastavalt 500 ja 600 kt vahel. Lisaks saab näitena välja tuua, et Tallinna Sadama akvatooriumis (Vanasadama, Muuga, Paldiski Lõunasadama ja Saaremaa sadama piiratud territooriumil) oli 2019. aasta rahvusvahelise laevaliikluse heide kokku 50kt.