2.4 Lennutransport

Eesti riigisisese lennutranspordi CO2 heide riikliku bilansi järgi oli 2019. aastal 3,88 kt. Lisades siia juurde CH4 ja N2O, arvestatakse CO2ekv-ks 3,92 kt. Kõige suurema osa ehk 96% moodustavad reisilennud, millest peamine emissioon tuleneb regulaarlendudest (86%) ja väike osakaal on tellimuslendude emissioonil (14%).

Joonis 26. Siseriikliku lennutranspordi CO2ekv jaotus transpordiliikide ja eesmärkide lõikes, kt CO2ekv aastas. Allikas: autorite koostatud.

Teekaardi aruteludesse kaasatud Eesti lennutranspordiettevõtete, kes opereerivad lende ka väljaspool Eestit, heide on viimasel viiel aastal kõikunud 10 ja 30 kt CO2ekv vahel, järgides sama trendi reisijate arvuga. Heide oli kasvavas trendis kuni COVID-19 pandeemia alguseni tõustes 30 kt tasemeni, mille järgselt kukkus see 2020. aastal 70%. 2022. aastaks oli süsinikuemissioon jõudnud taas 70 protsendini 2019. aasta kogusest ehk ca 20 kt CO2ekv tasemeni. Nii riigisisese kui Eesti lennutranspordi ettevõtete süsiniku jalajälje arvutamiseks on kasutatud Airport Carbon Accreditation metoodikat, mis kasutab lennuoperatsioonide arvu ning lennukitüüpe CO2ekv tuletamiseks. Igas kirjeldatud kategoorias on kas reaktiiv-, turbopropeller- või kolbmootoriga lühimaalennukid.

Raporteerimisel arvutab AS Tallinna Lennujaam rahvusvahelise lennuliikluse puhul lennuki territooriumil liikumise ehk ruleerimise jalajälge. Rahvusvahelised lennufirmad arvutavad heitkoguse terve liini ulatuses, kuid eraldi konkreetse riigi õhuterritooriumiga seotud arvestust ei peeta.