3. RAAMDOKUMENTATSIOON
Järgnev peatükk kirjeldab transpordisektorit enim mõjutavaid rahvusvahelisi, Euroopa ja Eesti strateegiad, regulatsioone, eeskirjasid ja määruseid. Täpsema vaatluse alla on võetud sektorit enim mõjutavad keskkonnaalased dokumendid, mis rakenduvad või mille mõju avaldub teekaardis käsitletud perioodil aastatel 2024-2040.
ELi keskkonnastandardid kuuluvad maailma kõrgeimate hulka(21) ning liikmesriigid on võtnud selge eesmärgi liikuda loodusega kooskõlas oleva majandusmudeli poole. Sektoriüleselt on olulisim Euroopa roheline kokkulepe (Green Deal) ehk 2019. aastal käivitatud poliitikaalgatuste pakett, mis aitab ELil minna üle rohelisele majandusele ning mille lõppeesmärk on kliimaneutraalsuse saavutamine 2050. aastaks(22). Roheline kokkulepe hõlmab muuhulgas paketti „Eesmärk 55”, mis sisaldab konkreetseid ettepanekuid transpordialaste õigusaktide läbivaatamiseks ning uute seadusandlike algatuste käivitamiseks, viimaks ELi õigusaktides sisse vajalikud muudatused kliimaeesmärkide saavutamiseks(23). Lisaks on olulisel kohal ka Euroopa kliimaseaduse rakendusmäärus, millega on määratud kliimaneutraalsuse saavutamine ELi jaoks juriidiliseks kohustuseks ning mille kohaselt kohustuvad liikmesriigid vähendama 2030. aastaks KHG netoheidet 55% võrreldes 1990. aasta tasemega.
Eestis on transpordisektori olulisemad keskkonnaalased ambitsioonid kajastatud Eesti transpordi ja liikuvuse arengukavas 2021-2035. Riik on seadnud eesmärgiks vähendada sektoriüleselt süsinikujalajälge 2035. aastaks võrreldes 2019. aastaga 669 kt ehk 28%. Lisaks soovitakse vähendada 1,1 TWh sõidukipargi energiakulu ja tõsta taastuvenergia osakaal transpordis 24%ni. Euroopa Liidu kliimaeesmärkide ülevaatamisest tulenevalt peab Eesti lähiajal uuendama ka enda seatud sihte transpordi süsinikujalajälje vähendamises (tinglikult 1600 kt CO2 2030. aastaks(24)).