3.2 Raudteetransport
Raudteetransporti mõjutavad nii siseriiklikul kui rahvusvahelisel tasemel keskkonnaalaselt enim järgmised kokkulepped:
- Eesmärk 55 süsiniku piirmeede (SPIM)(30) – kasutatakse CO₂-mahukate tööstusharude toodete impordi suhtes, et vältida olukorda, kus ELi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise jõupingutused nullitakse heitkoguste suurendamisega väljaspool liidu piire, paigutades tootmise ümber riikidesse, kus kliimamuutuste vastu võitlemiseks kohaldatav poliitika on ELi omast vähem ambitsioonikas, või suurendades CO2-mahukate toodete importi.
- Null-saaste tegevuskava õhu, vee ja pinnase saastamise kohta(31) – rohelise kokkuleppe raames 2021. aastal vastu võetud tegevuskava, mis määrab müra osas eesmärgi vähendada 2030. aastaks transpordimürast krooniliselt häiritud inimeste arvu 30% võrra võrreldes 2017. aastaga. See tähendab, et on vaja vähendada inimeste arvu, kes puutuvad kokku aasta keskmise müratasemega 55 dBA.
- Taimekaitsevahendi toimeaine glüfosaat keelustamine 15. detsembril 2023. aastal. Praegusel hetkel puudub aga alternatiiv glüfosaati sisaldavatele taimekaitsevahenditele, mis on raudteetaristu taimetõrjel ainuvõimalik vahend.
Lisaks eelnevale on keelustamisel ka kreosoodi kasutamine puitliiprite immutusainena. Kuna see on olnud kavas juba üle kümne aasta, siis on AS Eesti Raudtee alates 2021. aastast võtnud vastu strateegia, et kreosoodiga immutatud puitliipreid enam ei kasutata ja nende asemel on kasutuses kas komposiit- või betoonliiprid.
Siseriiklikult seab Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2023 raudteele järgmised keskkonnaalased eesmärgid:
- 1520 mm raudteelõikude elektrifitseerimine, et vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguse emissiooni ning aidata täita transpordi energiasäästu kohustust;
- 1520 mm raudtee kiiruste suurendamine kuni 160 km/h tasemeni, et vähendada aegruumilist vahemaad;
- uute elektrirongide soetamine, et parendada linnavahelisi ühendusi.