5.1 Reisijatevedu ja liikuvus

Reisijateveo ja üldise liikuvuse 2040. aasta vaade sõltub oluliselt inimeste isiklike sõidueelistuste muutumisest. Vastavalt kasvuhoonegaaside riiklikule bilansile pärineb Eesti transpordisektori heitest ligikaudu ⅔ sõiduautodest, millest sõltuvuse vähendamine peab toimuma läbi alternatiivsete valikuvõimaluste ja multimodaalsuse arendamise. Antud võimalusteks võivad olla nii ühistranspordiga, jalgrattaga kui ka jalgsi liikumine, millel on oluline positiivne mõju ka rahvatervisele. Mõtteviisi ja käitumisharjumuste muutuseks oleks aga vajalik autostumise ja autokasutusega seotud mõjude teadvustamine ja esiletoomine lisaks otsesele kasvuhoonegaaside heitele ka liikumisviisi kulukuse, ohutuse, ruumiplaneerimise jt aspektidest lähtuvalt. Aktiivsete liikumisviiside valik sõltub muuhulgas suurel määral vajaliku taristu olemasolust ja marsruudi kui terviku mugavusest ning kiirusest.

Elektril jm alternatiivkütusel töötavad sõiduautod lahendavad siinjuures ainult osa võrrandist, sest tootmisest tulenev ökoloogiline jalajälg, ebaefektiivne maakasutus, rehvide kulumisest õhku paisatud peened tahked osakesed jt negatiivsed aspektid jäävad sõltumata energiaallikast alles. Seetõttu on oluline saavutada oluline ühistranspordi kasutamise kasv ja modaalnihe sõiduauto kasutamiselt alternatiivsetele liikumisviisidele üle Eesti.

Selleks, et saavutada transpordisektoris vajalik kasvuhoonegaaside kokkuhoid, peaks Eesti üleselt aastaks 2040 sõiduautoga liikumiste osakaal vähenema seniselt 58%lt ca 45%ni. Sealjuures tõuseks ühissõiduki kasutamine 9%lt 21%ni, jalgsi liikumise maht jääb samale 27% tasemele ning mootorratta, tõukerataste jm osakaal tõuseb 6%lt 8%le. Need muutused eeldavad suuri muutuseid inimeste liikumisharjumustes, mida peavad toetama ühistranspordi muutumine selliseks, et sellega liikumine oleks ajaliselt kiirem kui autoga liikumine. Samuti peab kasvama ühistranspordiühenduste mugavus ja sagedus. Oma mõju avaldavad isiklikust sõidukist loobumisele maksumuudatused, nii 2025. a jõustuv automaks kui ka poliitikaotsustest (aktsiis, CO2 kaubandus, käibemaks jt) tulenev kütusehinna kasv. Samaaegselt ühistranspordiga liikumise võimaluste sihipärase parandamisega võib liikumisviiside modaalsuse muutus olla saavutatav. Viimastel aastatel koguvad populaarsust jalg- ja tõukerattaga liikumine – seda trendi tuleb toetada vastava taristu ja tehnilise võimekuse tagamisega. Samuti tuleb edendada ühiselt auto kasutamist ning teekaardi eesmärgistamise kohaselt peaks 2040. aastal olema sõiduautos keskmiselt 1,7 sõitjat. Sõiduautode kasutamist vähendab lisaks bussitranspordi mahu kasvule ka Rail Baltica valmimine ja rongi kasutamise tõus.

Kuivõrd sõiduauto asendamine säästva liikumisega on kõige hõlpsam linnades, siis peaks moodaalnihet toetavad tegevused olema maksimaalselt linnadesse suunatud, sest hajaasustuses on sõiduautot asendada keerukam.

Linnas peaks sõiduauto kasutus vähenema 48%lt 28%le ning asenduma suurema ühissõiduki, jalg- ja tõukeratta ning jalgsi liikumise osakaaluga.

Joonis 27. Liikumise modaalsus linnades aastatel 2019 ja 2040. Allikas: autorite koostatud Teekaardi eesmärkidest tulenevalt.

Maapiirkonnas peaks sarnaselt linnale vähenema sõiduauto kasutamise osakaal, täpsemalt 64%lt 55%le ning seda ühissõiduki kasutamise suurenemisega peamise liikumisviisina 7%. Jalgsi liikumiste maht jääb samale tasemele ning jalg- ja tõukerataste kasutus tõuseb 6%lt 7%le.

Joonis 28. Liikumise modaalsus maapiirkonnas aastatel 2019 ja 2040. Allikas: autorite koostatud.

Sõiduautode puhul peaks autostumise trend peatuma (mida toetab ka analüüsides näidatud küllastumismäärani jõudmine) ja saavutama olulise languse, läbisõidu vähenemisega 2019. aasta 8495 mln km tasemelt 5102 mln km tasemele. Langus tuleneb eelkõige ühissõiduki suuremast kasutamisest ning prognoosist, et leibkonnad võiksid loobuda teisest või kolmandast autost. Alles jäänud sõidud sõiduautoga peaks toimuma senisest efektiivsemalt, st tõusma sõiduautos olevate inimeste keskmine arv seniselt 1,3lt 1,7le, mis on Euroopa kõrgeim tase(48).

Busside läbisõit kasvab 163 mln km tasemelt aastast 2019 tasemele 244 mln km. Busside läbisõidu kasv tuleneb liinivõrgu tihendamisest ja busside arvu kasvust, kuna inimesed sõidavad isikliku auto asemel enam bussiga. Eesmärgistatud modaalnihke saavutamise korral kasvab igapäevaselt bussiga liikujate arv kaks korda ja autoga liikujate arv väheneb kolmandiku võrra. Sellega kasvab bussi sõitjakilomeetrite arv 1722 miljonilt 4195 miljonini.

Vastavalt Elroni prognoosidele kasutab 2040. aastal Eestis raudteetransporti 2019. aasta ca 8 mln asemel 20 mln reisijat, millele lisandub Rail Baltica liini 2,3 mln reisijat, tõstes reisija-kilomeetrid seniselt 392 mln-reisija-km tasemelt 2399 mln-reisija-km tasemeni. Rail Baltica sõitjate arvust tuleneb 70% sõiduautodest, 20% bussidest ja 10% on uued kasutajad.

Riigisisestel parvlaevaliinidel prognoositakse reisijate kasvutrendi vastavalt siseturismi kasvule seniselt 2019. aasta 2,6 mln reisija tasemelt 2040. aastaks 3,2 mln reisija tasemeni. Sellega seoses suureneb vastavalt ka reiside arv seniselt 16 733lt reisilt aastas 19 493 reisini.

Siseriiklikel lendudel eristame regulaar- ja tellimuslende. Vastavalt siseturismi kasvutrendile prognoositakse regulaarlendudel reisijate arvu kasvu 32 498 reisijalt 101 719 reisijani ning tellimuslendudel 7670lt 25 524 reisijani.

Vastavalt siseriiklikule kasvuhoonegaaside bilansile pärineb suurim osakaal heitest sõiduautode kasutamisest. Loodusega kooskõlas toimiva ühiskonna- ja majandusmudelini jõudmiseks on seetõttu kõige kriitilisem peatada senine autostumise trend, suunata enam inimesi sõiduautost loobuma või oluliselt piirama selle kasutust ning alternatiivina arendama ühistranspordi ja muude liikumisviiside mugavust ning kiirust.