5.2 Kaubavedu
Kauba transport on otseselt seotud tööstuse, põllumajanduse ja tarbimise ehk kaubandusega ning tugevas korrelatsioonis majanduse üldise arenguga. 2040. aasta kaubavedude turumahu prognoos sõltub muuhulgas tootmise tagasikolimise ja regionaliseerumise trendi realiseerumisest ning sellega kaasnevast EU-sisese kaubavahetuse kasvust. Lisaks peab rõhutama, et Eestil üksinda on kaubaveosektori dekarboniseerimisel piiratud roll, mille tõttu on oluline koostöö logistikaahela teiste osalistega meie naaberriikidest. Küll aga on selge, et kaubaveoks vajaliku veoviisi valikul peab hinna ja kiiruse kõrval aina enam arvestama kaasneva ökoloogilise jalajäljega ning vastavalt marsruudile, kaubagrupile ning nõutud kiirusele eelistama neid veoviise, mille CO2 heide tonnkilomeetri kohta on kõige madalam.
Teekaardi raames oleme prognoosimudelis arvestanud, et maanteetranspordis on 2040. aastal kergveokitega veetav kaubamaht jäämas samale tasemele võrreldes 2019. aastaga ning vastava sõidukipargi aastane läbisõit on 1439 mln km. Raskeveokite osas mõjub keskkonnale positiivselt nii prognoositud kaubatonnaaži kasv sõiduki kohta kui sõidukipargi läbisõidu vähenemine. Kaubakoguse kasv sõiduki kohta seniselt 13,6 tonnilt 15,16 tonnile on võimalik sh ka pikemate ja raskemate autorongide kasutamise abil, mille tulemusel väheneb mõnevõrra kasutatavate raskeveokite arv. Sõidukipargi läbisõidu vähenemine seniselt 357 mln 244 mln kilomeetrini tuleneb peamiselt kaubavedude suunamisest Rail Balticale.
Raudteetranspordis suureneb veosekäive 2019. aasta 2160 mln neto-t-km tasemelt 3331 mln neto-tonn-kilomeetrini, mis tuleneb eelkõige Rail Baltica mõjust ja maanteetranspordi kaubamahu raudteele suunamisest ehk modaalnihkest. Prognoosi kohaselt veetakse Rail Baltica taristul 2030. aastal 5,1 mln t kaupa ning vastav veosekäive on 1744 mln neto-t-km, millest 30% on uued kaubad ning 70% pärineb maanteelt. Aastaseks kaubamahu kasvuks on prognoositud 1,6%, saavutades 2040. aastaks 6 mln t ja 2044 mln neto-t-km. Oluline on märkida, et ööpäevas läbib Eesti-Läti piiri ca 3000 raskeveokit, milles veetakse keskmiselt 13 t kaupa ehk aastane kaubamaht on 14 mln t.
Siselennunduses ja siselaevanduses ei prognoosita olulist kaubavahetuse kasvu.
Kaubaveosektori mahtude poolelt on seega üks olulisemaid küsimusi modaalnihke realiseerumine maanteetranspordilt raudteele (ja rahvusvahelisele meretranspordile) selleks, et vähendada maanteetranspordist tulenevat heidet ja mõju keskkonnale ning vedada kaupa efektiivsemalt. Nii on nt võtnud EU eesmärgiks senise 17% tasemelt suunata aastaks 2030 ca 30% sisemaa kaubavedudest raudteele ning ka Eesti transpordi ja liikuvuse arengukava näeb ette, et raudteekaubaveo osakaal tonnkilomeetrites maanteetranspordiga võrreldes tõuseb seniselt 26%lt aastaks 2035 ca 40%le.
Seejuures on aga äärmiselt oluline pöörata tähelepanu, millistel marsruutidel ja kaubagruppide puhul on modaalnihe põhjendatud ja ratsionaalne, sest nt Eestisisesed veod on sageli distantsilt liialt lühikesed ja ajasurve ning veose kriitilisus ei toeta raudtee kasutamist. Teekaardi loomisega seotud asjaosalised ei poolda raudtee ja maantee põhimõttelist vastandamist, sest mõlemale veoviisile tuleb luua asjakohane arengukeskkond. Saavutamaks optimaalset modaalnihet, on vajalik tegeleda allolevate kitsaskohtadega:
- raudteevõimekuse arendamine – optimaalsed ühendused ja marsruudid, vajalik veerem ja laadimistehnika, kaupade laadimisplatsid, vedude kiirus ja paindlikkus, konkurentsivõimeline hind;
- rahvusvaheline koostöö tarneahela teiste osalistega, et suunata Eestit läbiv transiitliiklus maanteelt raudteele (st Eestil on eraldiseisvalt piiratud roll);
- raudtee kaubavedude jaoks piisava läbilaskevõime tagamine olukorras, kus samaaegselt kasvab oluliselt reisirongiliikluse maht (2040. aastal ca 20 mln reisijat);
- raudtee elektrifitseerimine ei tohi antud veoviisi maanteega võrreldes veelgi kallimaks muuta ning teistpidi ei tohiks seetõttu maanteed üle taluvuse piiri kallimaks teha;
- analüüsida võimalusi kaubavedajate veeremi ülalpidamise toetamiseks olukorras, kus veomahud on madalad ja veod toimuvad paralleelselt nii Rail Baltica kui 1520 mm rööpmelaiusel taristul.