7.1 Maanteetransport

• Akude tehnoloogia – liitiumakude tehnoloogia on 2019-2023 väga kiiresti arenenud nii mahtuvuse kui jätkusuutlikkuse poolest ning nii on nt 2024. aastal Euroopas tulemas kasutusse soodsamad liitium-raud-fosfaat (LFP) akud, mis võiks vähendada sõidukite hinda. Alternatiivina on arendatud naatriumakusid, kus ei kasutata niklit, liitiumit, koobaltit ega grafiiti ning mis on liitiumakudega võrreldes soodsamad ja parema tulekindlusega. Antud tüüpi aku on välja arendanud nt NorthVolt(61) ning laiemasse kasutusse jõudmist prognoositakse 2030. aastaks. 2030-2040 prognoositakse järgmise alternatiivi ehk tahkisaku turule jõudmist.
• Elektrifitseeritud maanteed – sõidukite laadimiseks liikumise pealt on arendusel mitmeid erinevaid alternatiive, sh maanteetaristusse paigaldatav elektrisõidukite induktsioonlaadimine(62) või kiirteede sõiduradade kohale paigutatavad elektriliinid pikamaaveokite laadimiseks(63). Lahendused võimaldavad kasutada väiksemaid akusid, vähendades seeläbi ka sõidukite kaalu ning sõidukite laadimisele kuluvat seismise aega.
• Isejuhtivad sõidukid ja tehisintellekti kasutamine – Eesti tänavapildis ei ole autonoomsed sõidukid, nt AuveTechi mikrobussid või ELMO ja Clevoni koostöös pakisõitude lahendused, harukordsed, kuid laiemasse kasutusse jõudmist ennustatakse lahendustele alates 2030. aastast. Lühemas perspektiivis, alates 2025.-2026. aastast prognoositakse aga sõidukites laiemat tehisintellekti kasutust, nt uutes raskeveokites säästvate sõiduvõtete soovitamist.
• V2X ehk sõidukite digitaalne suhtlemine teineteise ja taristuga, et tagada sujuvama liiklusega madalam CO2 emissioon ja suurem liiklusohutus. Digitaalsed tehnoloogiad (sh navigatsioonisüsteemid, võrguühendus jm) on juba autodes laialt levinud, kuid Eestis on ulatuslikud võimalused nende andmete integreerimiseks liikluse juhtimise süsteemidega. Nt ummikute vältimiseks kasutame harilikult Waze mitte ei anna sellest meile teada auto navigatsioonisüsteem. Nutikad teed aitavad kaasa nende võimaluste laiendamisele. USA Riikliku Maanteeliiklusohutuse Ameti (NHTSA) hinnangul võib liiklusõnnetuste arv väheneda vähemalt autovahelise suhtlemise tehnoloogia kasutamisel kuni 13%(64).
• Madala emissiooniga tsoonid linnades – piirkonnad, kus lubatakse sõita ainult madala heitetasemega sõidukitel. Lahendust kasutavad paljud Euroopa linnad, nt London ja Pariis juba üle 10 aasta, mitmed Itaalia linnad enam 15 aastat, hiljuti on selle kasutusele võtnud Hamburg ja München. Kontrolli nõudest kinnipidamise täitmise üle saab automatiseerida kaameratega. Praktika kohaselt võimaldatakse tsoonides kohalikele elanikele ja ettevõtetele erisusi.
• Nutikad parkimislahendused – Digitaalsete platvormide loomine ja liidestamine V2X süsteemidega, et tagada parkimiskohtade parem haldamine ja nutikad parkimissüsteemid, mis aitavad vähendada aega, mis kulub parkimiskoha otsimisele ja sellega seotud emissioonile. Inimesed kulutavad parkimiskohtade otsimisele Saksamaa ja UK linnades enam kui 40 tundi aastas ja selle kulud on kümneid miljardeid eurosid(65).
• Autovabad alad – autovabade alade ja vaid jalakäijatele (või ka mikromobiilsusele) tänavate loomine eriti kesklinnades on üha populaarsemaks muutuv Euroopa linnades. Suurepärased näited on Kopenhaagen, Amsterdam ja Oslo. Ka mitmed Eesti linnad on seda piloteerinud (nt autovabaduse puiestee Tartus või ruumieksperiment Paides).
• Sõidujagamine ja mikromobiilsus – Nii erinevate sõidukite kui tõukerataste ühiskasutuse abil on võimalik vähendada üldist sõidukite arvu kui ka liikluskoormust teedel-tänavatel, sest lisaks tõhusamale kasutusele jaotuvad kasutusajad ja sõidud erinevatele aegadele ja teekondadele. Seeläbi säästetakse nii parkimiskohti kui ka tänavate ruumi. Eesti maakondade liikuvusuuringud näitavad, et nii sõidujagamise kui erinevate sõidukite lühirendi teenuste kasutamise vastu on huvi ka väljaspool Tallinna. Jagatud mobiilsusele nähakse suurt kasvu ka globaalselt arvestades linnade elanike ekspansiivset suurenemist(66). Inimesed sooviksid rentida erinevaid sõidukeid või haagiseid lühirendiks, sest see võimaldaks vältida vähese kasutusega sõidukitüübi ostmist (nt. kaubik, mahtuniversaal, väikeveok, käru) ja suurendaks nende kasutuse sagedust. Samuti saab kaasa aidata kogukondades (nii maakogukonnad kui ka linnade asumid) inimesel ühistelt autode kasutamisele, et tõsta keskmist sõitjate arvu auto kohta. Siin saavad appi tulla ka pangad ja võimaldada uudseid liisingtüüpe, mis oleks suunatud seda tüüpi kasutusotstarbele.
• Pakirobotid – Võimalik “viimase-miili” ehk kauba kauplusest-logistikasõlmest tarbijani viimise lahendus. Tulevik sõltub pakiautomaatide ja kullerteenuste arendustest. Eestis katsetatakse erinevaid kullerteenusega kauba kohaleteoimetamise lahendusi pakirobotitega, millest tuntuimad on Starship väiksemad kõnniteedel liikuvad kaugjuhitavad pakirobotid ja Clevon’i autoteedel sõitvad sõiduauto mõõtu kaugjuhitavad sõidukid. Üks operaator juhib sageli mitut sõidukit ja pakirobot-sõidukitel võib olla teatavaid isejuhtivaid funktsioone sagedamini esinevate lihtsate tegevuste sooritamiseks. Sõidukite juhtimiseks kasutatakse nii kaameraid kui erinevaid sensoreid (radarid, lidarid). Hetkel ei ole veel koostatud põhjalikumaid analüüse pakirobotite elutsükli ja kasutuse keskkonnajalajälje osas, kus võrreldaks nende kasutust teiste “viimase-miili” kaubatarnete lahendustega.
• Rendiveokite lahendused – Veok-kui-platvorm – Transport-as-a-Service (T-a-a-S) – vedaja liitub kaubaveo platvormiga, kuhu toob autojuhid ja rakendab neid vastavalt veoteenuse platvormilt saadud kaubavedudele, kasutades platvormilt või kolmandalt osapoolelt renditud veokeid-kaubikuid. Euroopas tegutseb juba mitmeid kaubaveo platvorme, nagu näiteks Einride ja Sennder + JUNA, mis pakuvad vedajatele ja veoteenuste tellijatele digitaalseid transporditeenuse platvormi lahendusi. Antud platvormidega on liitunud erinevad veokitootjad, kes pakuvad vedajatele või platvormis töötavatele ettevõtetele, kas kindlaks perioodiks rendiveokeid või veokite eest tasumist vastavalt tehtud tööle (inglise keeles “pay-as-you-go” mudeliga).
• Päikesepaneelid haagistel – Diisel-elekter hübriiidveoki akude laadimine haagisele paigutatud päikesepaneelidelt, mis vähendab diiselkütuse kulu nii sõitmisel kui elektriseadmete kasutamisel seisupauside ajal. Raskeveokite haagistele on päikesepaneelide paigaldamist katsetatud juba aastaid. Siiani on takistuseks olnud päikesepaneelide väike võimsus veokite seadmete või akude varustamiseks piisava hulga elektrienergiaga. Kuid viimasel ajal on jõutud raskeveokite jaoks sobivamate tulemusteni(67)(68).