7.2 Raudteetransport
- Hyperloop – arendamisel olev reisijate ja kauba transpordivahend, mille algse kontseptsiooni mõtles välja Tesla Motorsi ja SpaceX’i ühistiim 2013. aastal(69). Hyperloop on inspireeritud Robert Goddardi vaakumrongi ideest, kus rong liigub suletud vaakumtorus, mistõttu puuduvad õhutakistus ja hõõrdumine. Idee varases staadiumis on reisijatele mõeldud kapslite diameeter 2,2 m ja eeldatav tippkiirus 1200 km/h, mille korral kogeksid reisijad raskuskiirendust 0,5 G, mis on 2–3 korda suurem kui tavalise reisilennuki õhkutõusmisel või maandumisel.
- Magnethõljukrong – transpordivahend, kus sõidukit hoiab õhus, suunab ja liigutab elektromagnetvälja tekitatud jõud. Võrreldes rattaid kasutava transpordivahendiga on sellel meetodil liikuv transpordivahend kiirem ja vaiksem. Magnethõljukronge uuriti 1960. aastatel Ameerika Ühendriikides ning 1970. aastatel Inglismaal, Saksamaal ja Jaapanis, millest kahes viimases töötati välja ka kasutuskõlblikud tehnoloogiad. Suurim magnethõljukrongi kiirus 600 km/h saavutati 2015. aastal Jaapanis(70). Seni takistab ülijuhtide kõrge hind tehnoloogia laialdast kasutuselevõttu, kuid tänu ülijuhtidega seotud tehnoloogiate kiirele arengule võib olukord peatselt muutuda.
- Vesinikvedurid – võrreldes elektrit ja gaasilisi kütuseid kasutavate veduritega on vesinik veel arengu algusfaasis, kuid maailma esimesed vesinik-kütuselemendil töötavad rongid alustasid sõite Saksamaal juba 2018. aastal. Prantsusmaa Alstomi poolt arendatud rongide sõiduulatus on ligi 1000 km, mis on võrreldav diiselrongide sõiduulatusega(71). Vesinikrongi maksumus on olnud alginvesteeringuna kallim, kuid tehnoloogia arenedes vahe diiselrongi hinnaga väheneb ning laiemasse kasutusse prognoositakse vesiniku jõudmist alates 2030. aastast.
- Komposiitliiprid – taaskasutatud plastide segust valmistatud liiprid, mida on tugevdatud klaaskiuga. Algselt USAs 1990. aastate alguses välja töötatud tehnoloogiat on järk-järgult täiustatud ning komposiitliiprid on keskkonnasõbralikud, sest nende eluiga on eeldatavalt üle 40 aasta, nad on hooldusvabad ning ühtlasi aitavad vähendada müra. Erinevalt puitliipritest ei pea raadama metsi ja neid ei ole vaja immutada keemiliste vahenditega, et muuta need ilmastikukindlaks.
- Mürasummutus rööbastel – Calmmoon Rail(72) – vaikne raudtee. Tehnoloogia vähendab rööbastee ja rongi kokkupuute müra otse müraallika juures ja tagab seega aktiivse mürakaitse. Selle süsteemiga saab müra vähendada ca 3 dB. Spetsiaalne klambrikinnitus ja rööpa komponendid tagavad optimaalse ja piiranguteta rööbastee hoolduse.
- Päikesepaneelide kasutamine rongidel – Byron Bay Railroad Company ehitas üle 20 aasta seisnud diiselveduri päikeseenergial töötavaks rongiks(73). Rong saab toite katusel olevatest päikesepaneelidest. Iga vaguni katusele on paigaldatud päikesepaneelid päikeseenergia kogumiseks ja rongi akude laadimiseks. Päikeselise ilmaga saab rong sõita 4-5 korda päevas ainult paneelidele vastuvõetava päikeseenergiaga. Halva ilma korral võetakse rongi käitamiseks taastuvenergiat kohalikelt ettevõtetelt.
- Päikesepaneelid rööbastel – Šveitsis on kasutusel päikesepaneelid, mis rullitakse raudteerööbaste vahele. Šveitsi idufirma Sun-Ways paigaldas riigi lääneosas Buttesi raudteejaama lähedale fotogalvaanilised paneelid, PV-süsteemis toodetud elekter suunatakse elektrivõrku ja kasutatakse kodude toiteks, kuna selle suunamine raudtee operatsioonidele oleks keerulisem protsess(74). Deutsche Bahn katsetab ka päikeseelementide lisamist raudteeliipritele.