7.4 Lennutransport
- Droonid – kerge kaalu ja väikese kütusekuluga inimesteta õhusõidukid kaupade transportimiseks. Droone on üle maailma kasutatud juba aastaid ning pidevalt paraneb nii kandevõime, lennukaugus kui ka tehnika maksumus, kuid laiemat kasutust püsiühendusena kaupade transpordiks nähakse ette alates 2030. ndatest. Nt Jaapani lennufirma ANA planeerib pidevat ühendust 7-Eleven kaupade kojuveoks alates 2025. aastast(80).
- Elektrilennukid – üldjoontes on esimeste elektrilennukite testimine kavas lähima kolme aasta jooksul, mis on mõeldud regionaalseteks ühendusteks ja mitte rohkemale kui 30 reisijale(81). Nt Heart Aerospace mudel ES-30 saab 30 reisijaga teha 200 km ja 25 reisijaga 400 km reisi. Antud mudelil on 250 tellimust, aga valmimise kuupäev teadmata. Prantsuse firma Aura Aero arendab ERA (Electric Regional Aircraft), kuhu mahub 9 või 19 reisijat, millest esimesega suudab katta 1600 km. Tellimusi on 300, kasutuses alates 2030(82).
- Uued materjalid sh komposiidid ehk liitmaterjalid – kere, mootori ja salongi kaalu vähendamiseks, mis vähendab kütusekulu nii õhus kui ka materjalide transpordil tootmisfaasis. Nt Airbus rakendab AI-d ja 3D printimist, et arendada uusi lahendusi(83) ja EL rahastatud ECO-COMPASS projekt arendab materjale, mille tooraine on looduslikku päritolu, aga struktuur on tehislik(84). Biolagunevad komposiidid lahendavad hetkel fossiilkütustest saadavate toorainete probleemi.
- Õhusõidukite tehnoloogia – kere kuju, kokkuklapitavad tiivaotsad, automatiseerituse suurenemine. Nt uus Boeing 777X, mille kasutusse jõudmist ennustatakse aastast 2025, tagab uute läbimurretega aeronümaanikas (sh kokkuvolditavad tiivaotsad) ja mootorites vanade mudelitega võrreldes 10% väiksema kütusekulu(85).
- Üle- ja hüperhelikiirusel lennud – varem on kaks ülehelikiiruslennukit regulaarselt reisijaid teenindanud, kuid mitte viimased 20 aastat. Tu-144 viimane reisilend oli 1978. aasta juunis ja NASA lendas sellega viimati 1999. aastal, Concorde’i viimane kommertslend oli 2003. aastal. Mitmed ettevõtted on välja pakkunud ülehelikiirusega reisilennuki mudeleid, millel on väiksem müratase ning madalam tootmis- ja kütusekulu. Nt USA ettevõte Boom Technology on 40 reisija ülehelikiirusega lennuki arendusfaasis, mis suudab lennata Los Angelesest Sydneysse 6 tunniga ning planeeritud kasutus alates 2029. aastast(86). Boeingu hüperhelikiirusel reisilennuk võimaldaks Atlandi ookeani ületamist 2 või Vaikse ookeani 3 tunniga. Kasutuselevõttu hinnatakse alles 2030. aastate lõppu(87).
- (e)VTOL tehnoloogia – võimaldab õhkutõuse, maandumisi lühikestelt radadelt, raskesti ligipääsetavatest kohtadest. Nt Airbusi Urban air mobility osakond töötab välja vertikaalse õhuruumi lahendust nimega CityAirbus NextGen, mis soovitakse kasutusse võtta 2024. aasta olümpiamängudel(88).
- Isejuhtivad masinad lennujaamades – “Unmanned aerial systems” ehk droonilaadsete masinate kasutus, et tagada pagasi liikumine, raja inspektsioon ja koristus, linnutõrje, cargo peale ja maha laadimine. Droonidega katendi seisundi hindamist on kasutatud Saksamaa (Hamburg Finkenwerder) ja Prantsusmaa (Charles de Gaulle) lennujaamades. Raja katendi seisukorra kontrolli UAS-i kaudu saab lõpetada 30 minutiga, kolme 10-minutilise sõidu kasutamine välistab raja ja ruleerimisraja sulgemise vajaduse; analoogne kontroll tavapäraste manuaalsete mehitatud meetoditega võib nõuda 6–8 tundi(89).