1.5 Kütused

1.5.1 Kütuste tarbimine 2018-2022

Eesti siseriikliku transpordisektori kütuste kogutarbimine oli 2022. aastal 9,5 TWh. Perioodil 2018-2022 on transpordis tarbitud energiamaht varieerunud vahemikus 9,0-9,8 TWh. 2018. ja 2019. aasta madalam tarbimise tase tuleneb suuresti antud perioodil kehtestatud kõrgest diiselaktsiisimäärast. 2020. aasta väiksem maht on suuresti COVID-19 pandeemia liikumispiirangutest tulenev ja 2021. kõrgem tase seotud alandatud diiselaktsiisimääraga ja kooronapandeemia järgse taastunud liikumisega. 2022. aasta langus tuleneb suuresti kõrgetest hindadest, mis vähendasid inimeste liikuvust ja majandusaktiivsust.

Tabel 16. Kütuste tarbimine Eestis. Allikas: Eesti KHG inventuur, Keskkonnaamet, Elering, Eesti Õliühing, eksperthinnangud.

Eesti siseriikliku transpordisektori energiatarbimisest 98% moodustab maanteetransport, raudteetransport moodustab 1% ning sisemaine lennundus ja laevandus <1%. Maanteetranspordi tarbimises on alates 2018. aastast alustatud biokütuste tarbimist, mis kuni 2021. aastani on iga-aastaselt energia mahult ka kasvanud. Biokütuste tarbimise kasv on aset leidnud eelkõige tulenevalt seadusandlikust kohustusest müüa teatud osas biokütuseid.

1.5.2 Kütuste ülevaade

Järgnevalt on esitatud kütuste ülevaade, sh nende tootmisviis, hinnang infrastruktuurile, positiivsed ja negatiivsed aspektid ning elutsükli jalajälg. Kütused on jaotatud fossiilseteks, bio- ja alternatiivkütusteks.

Tabel 17. Kütuste ülevaade. Allikas: Autorite koostatud.

Allikad:

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1061/0201/7008/KKM_m41_Lisa1.pdf
https://www.methanol.org/wp-content/uploads/2022/01/CARBON-FOOTPRINT-OF-METHANOL-PAPER_1-31-22.pdf
https://www.methanex.com/about-methanol/marine-fuel
https://www.osti.gov/servlets/purl/1657142

1.5.3 Taristu

Vedelkütused

2023. aasta seisuga on Eestis üle 500 vedelkütuse tankla, mis asuvad igas Eesti maakonnas. Vedelkütuse tanklates müüakse nii fossiilseid vedelkütuseid, 100% biokütust (HVO) kui ka biokütuste ja fossiilsete kütuste segusid. 100% HVO-diislikütust on võimalik hoiustada ja müüa samades mahutites kui fossiilset diislikütust, kuid saadavus sõltub kütusetarnijast. Teoreetiliselt on tänane vedelkütuste taristu sobilik ka e-kütuste kasutusele võtuks ilma, et midagi oleks vaja modifitseerida. Eestis 2022. aasta seisuga e-kütuseid müüdud ei ole.

Eestis tegutseb 19 suuremat vedelkütuste terminali, kus on võimalik transpordikütuseid hoiustada. Neist 12 on mereterminalid ja 7 asuvad sisemaal. Terminalide hoiumaht on kokku ca 2,9 mln m³(16).
Kuigi metanooli hoiustamine vajab teatavaid eritingimusi võrreldes muude vedelkütustega, leidub Eestis ka metanooli hoiustamiseks sobilikke terminale: seda võimaldavad nii AS Liwathon E.O.S. Pakterminal kui ka Nord Terminals AS Paldiski terminal.

Ammoniaaki, mille käitlemine on eelnimetatutest keerulisim, saab suuremahuliselt hoiustada Eestis teoreetiliselt vaid endises AS DBT Muuga terminalis ja EuroChem Terminal Sillamäe OÜ-s.

Lennukikütustest on Avgasi käitlemine, tulenevalt toksilise plii sisaldusest, keerulisem. Teadaolevalt pakub seda Eestis hetkel vaid Nord Terminals AS Paldiski terminal. Jet A1 kütuste käitlemine on lihtsam ja selleks sobilikke terminale on Eestis mitmeid. Kuna kestlikud lennukikütused (SAF, e-SAF) on keemiliselt sama koostisega, kui nende fossiilne vaste, siis nende hoiustamiseks eraldi terminalide loomise vajadust ei ole.

LPG/Bio-LPG

2023. aasta seisuga on Eestis ca 100 LPG tanklat. Ainuke maakond, kus täna Eestis puudub LPG tankla, on Hiiumaa.

CNG/CBM

2023. aasta seisuga on Eestis 28 avalikku CNG/CBM tanklat. CNG/CBM tanklad paiknevad Harjumaal, Tartumaal, Pärnumaal, Ida-Virumaal, Lääne-Virumaal, Viljandimaal, Võrumaal, Järvamaal, Saaremaal ja Jõgeva maakonnas(17).

LNG

Eestis on täna 2 töötavat LNG tanklat: üks asub Jüris ja teine Sakus. LNG terminali Eestis pole, kuid lähimad LNG laadimisvõimalused asuvad Soomes ja Leedus.

Vesinik

Vesinikutanklaid 2023. aasta seisuga Eestis ei ole. Tänase parima teadmise kohaselt valmivad esimesed 2 vesinikutanklat Eestisse 2024. aastal ning hakkavad teenindama taksoparki(18).

Elektrilaadimistaristu

Elektrilaadimistaristu on Eestis kiires arengus ja 2023. aasta alguseks on Eestisse rajatud juba üle 400 avaliku laadimispunkti (nii CCS, CHAdeMO kui Tüüp2 laadijad) ja teadmata arv privaatseid laadijaid. Avalikest laadijatest hinnanguliselt pooled on poolkiired laadijad (kuni 22 kW) ja teine pool kiirlaadijad (kuni 50 kW). Vaid mõni % kõigist laadijaist täna on ultrakiired laadijad (150+ kW), kuid see osakaal tulevikus tõenäoliselt kasvab märkimisväärselt.

1.5.4 Olulisemad väljakutsed

Kütuse sektori vaatest on lähikümnendi olulisemad väljakutsed võimalik jagada kolmeks.

Elektritranspordile üleminek eeldab väga suuri investeeringuid elektrilaadimisinfrastruktuuri, et võimaldada laialdasemat ja kiiremat laadimist autodele. See omakorda vajab investeeringuid nii elamumajanduses kui ka elektrivõrguettevõtetelt. Sõidukipargi väljavahetamine elektrile üleminekul eeldab jällegi keskmisest suuremat väljaminekut nii eraisikutelt kui ettevõtjailt. Kogu selle transformatsiooni teostamine väga lühikeses ajaraamis saab olema väljakutsuv.

Rasketranspordi dekarboniseerimisele on raske leida laiapõhjalist lahendust. Biokütused on täna toimiv lahendus, kuid piiratud taastuvtooraine ressurss (sellest lähemalt järgmises punktis) ei võimalda kogu rasketransporti viia üle biokütustele. Nii Euroopa Komisjon kui autotööstus näevad võimaliku lahendusena nii elektrirasketransporti kui vesinikupõhist rasketransporti, kuid lahendused on hetkel veel kallid või vesiniku puhul ka arengu algusjärgus.

Kolmas oluline väljakutse seisab ees seoses biokütuste tootmiseks suures mahus taastuvtoormeressursi leidmisega. Euroopa Liit on eemaldumas toidu- ja söödapõhistest taastuvtoorainetest (nö. “esimese generatsiooni” biokütused) ning liigutakse vaid täiustatud biokütuste suunas, mis on toodetud ainult jäätmetest ja jääkidest. Täiustatud biokütused moodustavad täna vaid veerandi kogu EL-s kasutatavatest biokütustest(19).