4.2 Raudteetransport

Baasstsenaariumi parameetrite järgi väheneb raudteetranspordi heide (kt CO2ekv) 2040. aastaks 66%.

Tabel 23. Raudteetranspordi CO2ekv vähenemine (kt) aastatel 2019-2040. Allikas: autorite koostatud.

Eeldustes on arvestatud Eesti Raudtee plaaniga riigi avalikud raudteelõigud elektrifitseerida ca 800 km ulatuses (aastaks 2028), millest investeeringute kava alusel elektrifitseeritakse Tallinna–Tapa-Tartu ja Tallinn-Tapa–Narva raudteeliinid ca 500 km ulatuses. Hetkel ei ole plaanis elektrifitseerida Tartust edasi jäävat nn Lõuna-Eesti kolmnurka. Samuti ei elektrifitseerita praeguste teadmiste põhjal Edelaraudtee 222 km pikkust taristut ja kaubajaamade manöövriteid.

Pärast planeeritud tegevusi (raudtee elektrifitseerimine, õgvendamine ja kapitaalremont) võetakse Tallinn-Tartu suunal elektrirongid kasutusele alates 2025. aastast ja Tallinn-Narva suunal alates 2027. aastast. 16 elektrirongi hakkavad asendama diiselronge ning alustavad reisijate teenindamist Tallinn-Tapa, Tallinn-Tartu ja Tallinn-Narva liinidel.

Olulise punktina on arvestatud Rail Baltica valmimisega aastal 2030 ning edasisel arendamisel koostoimes ülejäänud raudteevõrguga. Rail Baltica algusaasta reisijate arvuks on prognoositud 2,035 mln reisijat, kasvuks 1,2% aastas ning kaubamahuks 5,1 mln t, kasvuga 1,6% aastas.

Sealjuures oleme arvestanud, et raudteetranspordi kaubarongiliikluses (va Rail Baltica) jääb täiendavate meetmeteta kasutusele diiselkütus.

Tabel 24. Kütusetüüpide osakaalud raudteetranspordi kaubarongiliikluse läbisõidust 2019-2040. Allikas: autorite koostatud.

Reisirongiliiklus liigub valdavas osas elektrile ning vähemal määral jääb alles ka diisli tarbimine.

Tabel 25. Kütusetüüpide osakaalud raudteetranspordi reisirongiliikluse läbisõidust 2019-2040. Allikas: autorite koostatud.

2030. aastal valmiv Rail Baltica on projekteeritud elektrifitseeritud raudteena ja seetõttu oleme seda arvestanud eelnevatest tabelitest eraldiseisvalt.