3.4 Lennutransport
EL Säästva ja aruka liikuvuse strateegia toob lennunduse välja kui sektori, kus järgmistel kümnenditel seisab ees kõige suurem CO2 heite vähendamise hüpe, kuna praegu puuduvad turul heitevabad tehnoloogialahendused ja vajalikud suurinvesteeringud tankimisseadmetesse ja -taristusse. Strateegia toob kaasa kolm olulisemat muutust:
- Lennutranspordile tuleb eelisjärjekorras (koos merendusega) tagada vähese CO2 heitega vedel- ja gaaskütuste ning siis taastuvallikatest toodetud kütuste kättesaadavus.
- Parimad tavad, mida järgivad kõige säästvamad lennujaamad, mis on sertifitseeritud Airport Carbon Accreditation (ACA) süsinikuemissioonide mõõtmise ja vähendamise standardi kohaselt, et saada heitevabadeks transpordisõlmedeks, peavad muutuma tavapäraseks töökorralduseks.
- Ühtse Euroopa taeva lõplik väljakujundamine ja tõhus rakendamine, mis vähendab ebatõhusaid lende ja õhuruumi killustatud aidates vähendada liigset kütusekulu ja süsinikuheidet.
Lennutranspordi teise olulise mõjutajana saab välja tuua paketi „Eesmärk 55“ ettepanekud, sh:
- ReFuelEU Aviation(35) – kestlike lennukikütuste kasutamine. Määruses sätestatakse ELi tasemel ühtlustatud kohustused kütusetarnijatele ja lennufirmadele suurendada kestlike lennukikütuste kasutamist, võttes lõppeesmärgiks kasutada neid kõigil lendudel, mis väljuvad Euroopa lennujaamadest. Selle saavutamiseks peab kestlike lennukikütuste osakaal kasvama 0,1-protsendiliselt osakaalult aastal 2023 läbi vahe-eesmärkide 63 protsendini aastaks 2050. Riiklik kava alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtuks lennujaamades peale elektritoite seisvatele õhusõidukitele, eelkõige õhusõidukite varustamiseks vesiniku ja elektriga tuleb esitada komisjonile 1. jaanuariks 2024.
- CORSIA (Carbon Offsetting and Reduction Scheme in International Aviation)(36) – süsinikuemissioonidega arveldamise karmistamine, vähendades lubatud heitkoguste mahtu alustades Euroopa sisestest lendudest ning seades emissioonide maandamise nõuded läbi lennundusspetsiifilise süsinikuturu;
Eesti riiklikud strateegiad Euroopa Liidu tasemest erinevaid eesmärke ei sea või teemasid ei püstita, pigem on lennunduse vaates sihid minimaalsete nõuete täitmiseks ning suur rõhk on lennunduse olulisusel Eesti majanduse edendamises.
Rahvusvahelistest organisatsioonidest veab valdkonnas sihtide seadmist Airports Council International (ACI), mille all on Euroopa lennujaamad sihiks võtnud saavutada kliimaneutraalsuse hiljemalt aastaks 2050. Suunda annab Euroopa lennundussektori ühisalgatus Destination 2050(37) ehk „Sihtkoht 2050”, mille liige ka ACI on, näeb tuginedes Pariisi kokkuleppele ja Euroopa Liidu Roheleppele ette, et kõik ELi, Ühendkuningriigi ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni sisesed ja sealt väljuvad lennud saavutavad 2050. aastaks null CO2 heite. Algatuse juhtdokument annab juhised sisukateks jõupingutusteks CO2 heite vähendamiseks mitte ainult Euroopas vaid kogu maailmas. Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (International Civil Aviation Organization, lühend ICAO) jagab küll liikmetega parimaid praktikaid ja loob standardeid, kuid ei ole seadnud strateegilisi eesmärke just rahvusvahelises lennunduses.