5.5 Meretransport

Tulemusliku stsenaariumi parameetrite järgi oleks teoreetiliselt võimalik viia teekaardi skoobis oleva siseriikliku laevanduse heide (kt CO2ekv) 2040. aastaks 0-tasemele.

Tabel 38. Skoobis oleva siseriikliku meretranspordi CO2ekv vähenemine (kt) aastatel 2019-2040. Allikas: autorite koostatud.

Võrreldes baastsenaariumiga on arvestatud, et lisaks Saaremaa parvlaevaliinile on elektrifitseeritud ka Hiiumaa liin ning loodud vastavad eeldused elektri- ja laadimistaristu poolelt. Juhul kui selgub, et Hiiumaa liinil ei ole võimalik või majanduslik kasulik taristut ehitada võrgu puudumise tõttu, tuleks mõelda vesiniku kasutamise peale salvestina kai peal või laevas vesinikelementide kasutamist. Väikesaarte parvlaevaühendustes on samuti liigutud elektrifitseerimise suunas ehk 2030. aastaks on liinidest 60% viidud elektrile ning 2040. aastaks 100%. Võrreldes baasstsenaariumiga on puksiiride segmendis muudatused samad.

5.5.1 Laevastik

Siseriikliku parvlaevanduse heitevaba tulevikuna nähakse eelkõige elektrifitseerimist, mille eelduseks on aga riigi hallatavates sadamates vajaliku taristu loomine nii suursaarte kui väikesaarte liinidele.

Suursaarte vahel vajaliku laadimistaristu loomine annab võimaluse tuua parvlaevade operaatoril Saaremaa liinile täiselektrilised laevad ja Hiiumaa liinile elekter/vesiniklaevad. Sealjuures on praeguse operaatori laevad võimalik ümber ehitada juba aastaks 2030 ning kasutuses olevate laevade kasulik eluiga jõuab lõpule alles ca 2050. aastal.

Väikesaari teenindavate parvlaevade omanik on Riigilaevastiku Amet. Lühikesed liinid ja piisavalt hõredad graafikud annavad võimaluse kasutada väiksemaid akupankasid ja pikemat laadimist sadamas, mille tõttu on vajalikud investeeringud väiksemad. Sarnaselt suursaartele on kriitilise tähtsusega vajaliku elektrivõrgu väljaehitus ning laadimistaristu olemasolu.

Puksiir-laevade ümberehitamise kiirus sõltub meretranspordi kaubavoogude taastumisest ning võimalusena nähakse samuti elektrifitseerimist, mis toob endaga sadamates kaasa laadimisvõimekuse väljaehituse.

Lisaks laevade elektrifitseerimisele on olulisel kohal ka energia ja kütuse monitoorimise süsteemid, mis aastaks 2040 võetakse kasutusele enamik laevades. Tehnoloogia annab võimaluse laeva oluliselt efektiivsemalt opereerida, mis toob endaga kaasa nii kulude kui keskkonnamõju vähenemise.

Teekaardi skoobis olevad rahvusvaheliste liinide laevaomanikud on eesmärgiks võtnud kasvuhoonegaaside olulise vähendamise, kuid selleks sobiliku alternatiivkütuse osas loodetakse saada selgus lähikümnendi jooksul. Võimalike variantidena kaalutakse nii metanooli, ammoniaaki kui ka vesinikku ning aastaks 2040 jõuavad ka vastavad mootorid laiatarbelisse kommertskasutusse. Konkreetne valik sõltub tehnoloogia kasutusvalmidusest, nii ümberehituse kui uue laeva maksumusest, kütuse hinnast ja kättesaadavusest, ohutusest jpm aspektidest. Kiiremini leiavad laevaomanike poolt kasutust erinevad sektori ökoloogilist jalajälge vähendavad tehnoloogiad, sh energia/kütuse monitoorimise süsteemid, efektiivsemad vindilabad, teekonna optimaalne planeerimine ja takistust vähendava värviga laeva korpuse veealuse osa katmine, vähendades peamootoritest eralduvate saasteainete emissioonide välisõhku paiskamist.

5.5.2 Taristu

Eesti sadamad on aastaks 2040 valmis pakkuma rohelist energiat nii laevadele, sadamas kasutatavatele seadmetele kui ka sadamat läbivatele sõidukitele. Laevadele on tagatud nii erinevate rohekütuste punkerdamisteenus, kui ka vajalikud võimsused elektrilaevade akude kiirlaadimisele. Kasutuses olevad transpordivahendid sh teeninduslaevad kasutavad rohekütuseid või -elektrit. Kõikides sadamates on võimekus laevade ühendamiseks kaldaelektriga, mis ei ole koht ega laevapõhised seadmed, vaid neid saab kasutada erinevate suuruste ning tüüpi laevade elektriga varustamisel sõltuvalt sadama eripärast. Suuremad sadamad, mille ümber on/areneb tööstus, muutuvad roheenergiakeskusteks, kus tuuleparkides toodetud tarbimist mitte leidev roheenergia väärindatakse, arendatakse energiamahukaid tootmisi sh toodetakse ja hoiustatakse erinevaid rohekütuseid.

Olulisel kohal on tehnoloogia kasutamine ning tegevuste automatiseerimine, mis aitab vähendada sektori jalajälge. Laevade kiireks ja ohutuks sildumiseks on kaid varustatud automaatsete sildumisseadmetega ning veeala koristatakse mehitamata mitmeotstarbelise laevaga. Tiheda liiklusega sadamates on kasutuses liiklusjuhtimissüsteemid, mis aitavad autodel sadamasse, sadamas ning sadamast välja liikuda võimalikult optimaalselt ja ohutult. Kauba ja reisijatega seotud andmevahetus erinevate süsteemide vahel on sujuv ning automatiseeritud, andmete sisestamine on maksimaalselt automatiseeritud, käsitsi, juhul kui on vaja, tuleb sisestada maksimaalselt ainult 1 kord ja ühes kohas (Single Window). Sadamatel on olemas oma maapealse ning veeala digitaalsed kaksikud, mida kasutatakse sadamate infrastruktuuri arendamiseks, haldamiseks ning juhtimiseks. Sadama akvatooriumi sügavusi ning kaide korrashoidu jälgitakse kombineeritult erinevate sensorite ja tehnoloogiatega (sh õhu ja veealuste droonidega) ning andmeid analüüsitakse digitaalsete lahendustega, et õigeaegselt planeerida süvendusi ja kaide remonte.