5.6 Lennutransport

Tulemusliku stsenaariumi parameetrite järgi väheneks siseriikliku lennunduse heide (kt CO2ekv) aastaks 2040 ca 45% ehk vastupidiselt teistele transpordiliikidele ei prognoosita võrreldes positiivse baasstsenaariumiga oluliselt suuremat kokkuhoiu võimalust.

Tabel 39. Siseriikliku lennutranspordi CO2ekv vähenemine (kt) aastatel 2019-2040. Allikas: autorite koostatud.

Kuigi kestlike lennukikütuste kasutamise määrusena on tegemist kõige selgemalt Euroopa üleselt eesmärgistatud ja lihtsamini CO2 säästu arvutatava meetmega, ei ole suurt optimismi, et kütusetarnijad ja lennufirmad oleksid valmis ületama EL-i poolt ette kirjutatud eesmärke osakaalu suurendamise osas. Seega on kestlike lennukikütuste kasutamise osakaal tulemuslikus mudelis muutumatu võrreldes baasstsenaariumiga – 6% aastaks 2030 ja 34% aastaks 2040.

Eesti on osa kõige suuremast vaba marsruudi piirkonnast Euroopas (North European Free Route Airspace, NEFRA), seega Eesti võiks lennujuhtimise meetme tulemusena saavutada suurema kütuse kokkuhoiu kui ennustatud Euroopa keskmised 3% aastaks 2035 ja sealt edasi 10%. Teekaardis eeldame kütusekulu vähenemist 5% iga lennu kohta aastatel 2025-2034 ja 15% ühe lennu kohta alates aastast 2035 võrreldes 2019. aastaga. See eeldus rakendub Eesti lennuettevõtete väljaspool Eestit, kuid Euroopa piires, teostatud lendudele.

5.6.1 Lennukipark

Lennukipargi uuendamisega soetatakse järjest uuemaid ja kütusesäästlikumaid lennukeid, mis tähendab, et jätkub lennukipargi keskmise vanuse langemine. Aastal 2040 on jätkuvalt kasutusel reaktiivkütusel töötavad lennukid, kuid läbi riigihangete ja toetuste on võimalik, et katsetamisel on elektrilennukid, mis selleks hetkeks võiksid olla turul ning mille tehnoloogia võimaldab esmajärgus regionaalsete liinide teenindamist. Eesti lennuettevõtete lennukipargis võivad olla ka vesiniklennukid, kui nähakse seda turvalise investeeringuna tänu kasvanud reisijamahtudele ning tankimistaristu on välja arenenud.

Lennunduse tulemuslikus stsenaariumis prognoositakse, et 2030. aastaks uueneb lennukipark 5% ehk 4 uue reisilennuki võrra. Aastaks 2040 ostetakse veel 30 lennukit (38%) ehk keskmiselt 3 reisilennukit aastas, võrreldes baasstsenaariumi 1 lennukiga aastas, mis oleks ka viimase 10 aasta (2012-2022) põhjal hinnates „hea aasta“.

5.6.2 Taristu

Suures plaanis ei ole näha muutust lennujaamade ja -väljade paiknemises ja arvus. Tallinna lennujaam ühendab jätkuvalt Eestit maailmaga, otseühendusega sihtkohtade arv ületab 50 ja lennuühenduste sagedus on suurenenud võrreldes baasaastaga 2019. Regionaalsed lennujaamad tagavad toimivad regionaalsed lennuühendused riigisiseselt ning Tallinna lennujaamaga ning võimaldavad sealt jätkata reisimist rahvusvahelistesse sihtkohtadesse. Regulaarsed riigisisesed lennud jätkuvad olemasolevatel liinidel.

Tallinna lennujaam on pidevas uuenemises ning järgmine reisiterminali laiendus, mille projekteerimine on alguse saanud 2023. aastal, näeb ette läbilaskevõime suurendamise 5 mln reisijani. Aastaks 2035 võimaldab tänu tuleviku laiendustele Tallinna Lennujaama reisiterminal teenindada suurusjärgus 6-8 mln reisijat aastas. Regionaalsetes lennujaamades on teekaardi ajaraamis näha rekonstrueerimistöid taristu kaasajastamiseks, aga suuri laiendusi reisijate mahtude kasvu tõttu ei ole ette näha. Kõikides lennujaamades võetakse kasutusele energiasäästlikumaid lahendusi nagu LED ja liikumisanduritega valgustus, automaatsed kütte- ja elektrisüsteemid ja arendatakse taastuvenergia tootmist lähtuvalt vajadusest. Tulevikukütuste nagu kestlik lennukikütus, vesinik ja elekter jaoks on näha taristu kaasa tulemist ennekõike Tallinnas, regionaalsete lennujaamade osas on see teekaardi ajaraamis võimalik ainult riiklike strateegiliste otsuste ja toetustega.