5.7 Kust me vajalikus koguses kütust saame?

Tulemusliku stsenaariumi kohaselt kasvab Eesti transpordisektori elektritarbimine 2040. aastaks ca. 1,1 TWh-ni (2019. aastal Eesti transpordisektori elektritarbimine alla 50 GWh). Vajamineva elektri peab Eesti ise täiendavalt tootma taastuvatest energiaallikatest. Antud elektrikoguse tootmine vastab umbes 290 MW maismaa tuulikute aastasele tootmiskogusele, seega Eesti kontekstis on eesmärk igati saavutatav. Küll aga on antud tarbimismahu tulekul vaja oluliselt täiendada tänast Eesti elektrivõrku, et paremat tarbijasuunalist liitumist võimaldada. Eelkõige suuremates linnades, kuid ka mujal, on täna vabad liitumisvõimsused ammendumas. Lisaks võrgu täiendavale tugevdamisele oleks vajalik mõelda uudsetele tarkadele lahendustele võrgu ressursi optimeerimisel: nimelt kuidas tagada suuremad võimsused tarbijatele (laadijatele) siis, kui võrgus ressurssi on, kuid see on broneeritud mittetarbivatele isikutele.

Vesiniku kogutarbimine transpordisektoris on 2040. aastal 41 GWh, mille tootmiseks on vaja ligikaudu 85 GWh rohelist elektrit. Selle elektrikoguse tootmine vastab umbes 25 MW maismaa tuulikute aastasele tootmiskogusele, mille on Eesti võimeline enda tarbeks ise tootma.

Transpordisektori biometaani nõudlus 2040. aastaks on umbes 0,5 TWh aastas. Eesti biometaani tootmispotentsiaali jäätmetest ja jääkidest on eksperdid hinnanud ca 1-1,2 TWh-ni, seega 0,5 TWh biometaani tootmist oleks Eestil mõistlik välja arendada endal, kuna lisaks rollile energeetikas on biometaan kasulik ka põllumajanduse jäätmeprobleemi lahendamisel – selle tootmine vähendab keskkonnasõbralikul moel jäätmete hulka, vähendades samal ajal ka põllumajanduse kliimamõju.