5.4 Raudteetransport

Tulemusliku stsenaariumi parameetrite järgi võib raudteetranspordi heide (kt CO2ekv) 2040. aastaks väheneda 90%.

Tabel 35. Raudteetranspordi CO2ekv vähenemine (kt) aastatel 2019-2040. Allikas: autorite koostatud.

Võrreldes baasstsenaariumiga peaks kaubaveoks kasutatavad diiselvedurid suures osas liikuma elektrifitseerimise suunas või ümber ehitama kas vesinik- või gaasilisi kütuseid (nt biometaani) kasutatavateks veduriteks.

Tabel 36. Kütusetüüpide osakaalud tulemusliku stsenaariumi puhul raudteetranspordi kaubarongiliikluse läbisõidust 2019-2040. Allikas: autorite koostatud.

Reisirongiliiklus liigub aastaks 2040 enamuses üle elektrile ning prognoosis on arvestatud, et Elroni 20 diiselrongist 16 on ümber ehitatud akudele. Ülejäänud 4 diiselrongi võiksid kasutada kütusena biodiislit. Tartu-Riia rongiühendus on taastatud, kuid lõiku ei elektrifitseerita, mille tõttu opereerib antud liinil kord päevas diiselrong. Sõltuvalt liini atraktiivsusest on võimalik tulevikus ka kaks korda päevas rongiliiklus Riia suunal.

Tabel 37. Kütusetüüpide osakaalud tulemusliku stsenaariumi puhul raudteetranspordi reisirongiliikluse läbisõidust 2019-2040. Allikas: autorite koostatud.

Sarnaselt baasstsenaariumile toimib kogu Rail Baltica taristul reisi- ja kaubavedu elektril.

5.4.1 Veerem

Raudteetranspordis on keerulisim asendada diiselvedurid alternatiivkütuseid kasutatavate vedurite vastu. Reisirongide peamine tulevikusuund on elektrifitseerimine ning lisaks akutehnoloogia kasutamine lõikudel, kus puudub elektrifitseeritud taristu.

Reisijate vedu

2040. aastaks on Elroni rongipargis olevast 20 diiselrongist 16 ehitatud ümber akudele. Kõik akudele ümber ehitatavad rongid on võimelised sõitma ka elektrifitseeritud taristu piirkondades, kus liikudes kasutab veerem kontaktvõrgust saadavat elektrienergiat ning laeb vajadusel paralleelselt akusid. Sõites kontaktvõrgu alt välja saab veerem liikuda edasi akudest saadava energia abil 80-90 km. See tähendaks, et antud rongidega saaks liikuda ka Tartu-Valga-Koidula nn kolmnurgas, luues vajalikes punktides juurde laadimisvõimekuse. Lisaks Eesti Raudtee taristule oleks 2040. aastaks eesmärk võtta akudel toimiv veerem kasutusele ka Edelaraudtee AS taristul.

2030. aastaks valmiv Rail Baltic on täielikult elektrifitseeritud raudtee, kus nii reisijate- kui ka kaubavedu teostatakse elektriveeremiga.

Eelpool kirjeldatud muudatused veeremis eeldavad reisirongiliikluses ekspluatatsiooniaja tõttu olemasoleva veeremi ümberehitust ning lisanduvat RB uut veeremit.

Kaubavedu

Kaubaveoks kasutatavate diiselrongide väljavahetamine sõltub olulisel määral kaubavedude mahu tulevikust, et kaubavedajatel oleks finantseerimisvõimekust vana veeremi ümberehituseks või uue ostuks ja samal ajal oleks tagatud raudteevedude konkurentsivõime säilitamiseks vajalik mõistlikul tasemel veoteenuse hind. Otsus, millise kütuseliigiga vedurid tulevikus kasutusele võtta, sõltub pikemast majanduslikust ja poliitilisest perspektiivist ning sealjuures on valikus nii elektri, vesiniku kui gaasiliste kütuste jõul toimivad vedurid.

Elektrivedurid on tänasel päeval maailmas juba kasutusel ning nende hooldamine on võrreldes diiselveduritega lihtsam, kuna need ei sisalda peamootorit, vaid ainult veomootoreid. Sarnaselt diiselveduritele töötavad elektrivedurid kas vahelduv- või alalisvoolul, kuid rohkemate hobujõudude ja kulude kokkuhoiu tagamiseks tarnitakse enamik uusi elektrivedureid vahelduvvoolu veojõuga.

Teekaardi ajaraamis jõuab laialdasema kasutuseni ka hetkel alles algusjärgus olevad vesinikvedurid. Vesinikveduriga rongide tehnilised parameetrid pole veel kindlad, kuid kirjanduse andmetel võivad vesinikrongid jõuda kiiruseni 140 km/h ja sõita umbes 1000 km ühe paagitäiega, tankides 15 minutit selleks kohandatud vesiniku tanklates. Reisirongidel on toiteallikaks nn kütuseelemendid – eritüüpi akud, mis toodavad elektrit, kui vesinik (säilitatakse vagunite kohal asuvates paakides) ja hapnik (võetakse õhust) ühinevad, mille järel kasutatakse neid rongivagunite põhjas olevate elektrimootorite toiteks. Vesiniku kaubavedurid hoiustavad vesinikku veduris, ja sõltuvalt tüübist akud võivad olla kas veduri põhjal või peal.

Gaasiliste kütustena prognoositakse lühemas perspektiivis LNG ning pikemas ühe võimalusena biometaani kasutamist. LNG vedur, mille on valmis ehitanud 2021. aastal Operail, toimib üleminekuna muudele alternatiividele, st see eritab võrreldes diiselveduriga 20% vähem süsihappegaasi ning 70% vähem vääveldioksiidi. Kasutades biometaani saab CO2 vähendada isegi 70%.

Oluline on siinkohal ka märkida, et paralleelset võimekust Rail Baltica ja 1520 mm rööpmelaiuse veeremi ülalpidamiseks väheste kaubamahtude juures ei näe kaubavedajatest ette keegi ning reisijateveole seatud taktid peavad andma võimaluse ka kaubavedajatele paindlikumat teenust pakkuda mõlemal raudteel.
Kaubarongiliikluses nähakse sarnaselt reisirongiliiklusele võimalusena samuti pigem olemasolevate vedurite ümberehitust või vanemate puhul ka uute soetust.

5.4.2 Taristu

aastaks on Eesti Raudtee taristu elektrifitseeritud 800 km ulatuses ning tänu mitmetele õgvendustele on kiirused kogu taristul tõusnud märgatavalt, kuni 160 kilomeetrini tunnis. Valmis on ehitatud ka elektrifitseeritud Haapsalu-Rohuküla liin ja renoveeritud täielikult Valga-Koidula raudteeliin.

Edelaraudtee AS-i taristul on rekonstrueeritud Rapla-Lelle lõik, et suurendada raudteetaristu läbilaskevõimet, tõsta kiirusi ja parandada raudteeohutust. Reisirongide sõidukiirused on tõusnud samuti 160 kilomeetrini tunnis ning seetõttu on aegruumilised vahemaad vähenenud.

Valminud on Rail Baltic, mis on Poolat, Leedut, Lätit, Eestit ja Soomet ühendav standardrööpmeline (1435 mm laiuse rööpmevahega) 870 km pikkune kiirraudtee. Kavandatav raudteetrass kulgeb Eestis Tallinnast Iklani läbi Harju, Rapla ja Pärnu maakonna. Eesti osa pikkuseks on 213 km. Balti regiooni kolm peamist kaubaterminali on rajatud ja aktiivses kasutuses, sh Muuga kaubaterminal multimodaalsete vedude keskusena. Trassi seitsmest rahvusvahelisest reisiterminalist Eestis paiknevad Tallinna ja Pärnu peatused on kujunenud olulisteks multimodaalse reisijateekonna sõlmpunktideks.