PROLOOG

Transpordi teekaart 2040 on järjekorras kolmas Rohetiigri algatusel koostatud teekaart Eesti riigile, et saavutada elukeskkonna säilimiseks inimtegevuse jalajälje oluline vähenemine. Senisel kursil liikumine ei ole jätkusuutlik, mille tõttu peame riigi ja ühiskonnana ette võtma olulised muudatused, et ka meie järeltulevate põlvede jaoks oleks elukeskkond Maal elamisväärne.

Transport on tegevusharu, mis on ühiskonna ja majanduse toimimise üks alustalasid. Ühiskonna liikuvuse kasv ja kaubavahetuse globaliseerumine on aga viimaste aastakümnete jooksul oluliselt suurendanud sektori poolt tekkivat jalajälge ning samal kursil liikumine mõjub meie ökosüsteemile laastavalt. Seetõttu on teekaardi eesmärk luua tulevikukindla transpordi ja liikuvuse ökosüsteemi tegevuskava, mille aluspõhimõteteks on ühelt poolt minimaalne loodusmõju ning teiselt poolt elanike ja ettevõtete vajadusi arvestatav teenusekvaliteet, mis tagaks Eesti konkurentsivõime.

Sektor on jaotatud maantee-, raudtee-, mere- ja lennutranspordiks ning liikide üleselt käsitletakse kütustega seotud temaatikat. Arvutuste aluseks on võetud Eesti riiklik kasvuhoonegaaside bilanss, mille järgi arvestatakse maanteetranspordis heidet Eestis tarbitud kütuste järgi ning raudtee-, mere- ja lennutranspordis konkreetselt siseriikliku tegevuse heidet. Teekaardis detailsemalt käsitletud tegevusvaldkondade ettepanekud ning arutlused laienevad ühtlasi ka ülejäänud sektorile.

Teekaardi esimene osa annab ülevaate Eesti transpordisektori hetkeolukorrast, sh viimase 5 aasta kaupade ja reisijate mahtudest, kasutusel olevast sõidukipargist, taristust ja olulisematest väljakutsetest. Lisaks analüüsitakse transpordisektori keskkonnamõju ning võetakse kokku sektorit keskkonnaalaselt enim mõjutavad raamdokumendid. Teekaardi teises osas on välja toodud nii positiivne baasstsenaarium kui ka tulemuslik stsenaarium ning viimase saavutamiseks vajalikud konkreetsed muudatusettepanekud, mida järgides on võimalik jõuda sektori jätkusuutliku koostoimeni looduskkeskkonnaga.

Eestis moodustab transpordisektor kogu riigi kasvuhoonegaaside heitest ligikaudu 16%.

Joonis 1. Eesti kasvuhoonegaaside jagunemine sektorite lõikes. Allikas: kasvuhoonegaasid.ee.

Transpordisektori kasvuhoonegaaside heide vähenes pärast 1991. aastat tunduvalt, sest pärast Eesti iseseisvumise taastamist kasvasid kütusehinnad kiiresti ja probleeme oli ka kütusega varustamisega. 1990ndate alguses importis Eesti kogu transpordiks kasutatava kütuse Venemaalt. Kõige väiksem oli heide 1992. aastal. Pärast seda on see kasvanud suhteliselt stabiilselt, jõudes 2007. aastaks 1990. aasta tasemeni. Kasv on toimunud peamiselt maanteetranspordis.(1)

Joonis 2. Eesti transpordisektori CO2 ekv jaotus aastatel 1990-2020. Allikas: kasvuhoonegaasid.ee.

Joonis 3. Maanteetranspordi kasvuhoonegaaside heide 2000-2021 ja riigi prognoos aastani 2035. Allikas: Transpordiameti liikuvuse statistika(1).

Seni arutatud meetmete läbi ei ole aga võimalik saavutada vajalikku transpordisektori CO2 ekvivalendi (edaspidi CO2ekv) kokkuhoidu. Eesmärgi saavutamine eeldab sektoris olulisi ja põhimõttelisi muudatusi ning ambitsiooni tõstmist, mille tõttu oleme antud töö eesmärgiks võtnud kirjeldada, mil määral peab sektor muutuma, et juba 2040. aastaks saavutada 90% CO2ekv vähenemine.

Teekaardi loomisel on järgitud allolevaid põhimõtteid:

  • koostöö ja kaasamine – kaasatud on sektori olulisemad ettevõtted, eksperdid ja erialaliidud;
  • andme- ja teaduspõhisus – analüüsis, otsuste tegemisel ja soovituste andmisel on tuginetud kontrollitud andmetele;
  • dubleerimiste vältimine – on püütud kooskõla teiste arengukavade ja strateegiatega, koostöö ministeeriumidega;
  • ajakohasus ja prioriteetsus – teekaart omab valdkonna otsustajate seas praktilist väärtust, ettepanekud on konkreetsed ja prioritiseeritud.

Teekaarti on andnud oma panuse üle 60 eksperdi:

  • Maanteetranspordi reisijate ja liikuvuse töögrupi juht Kersten Kattai (Autoettevõtete Liit) ning Bolt, Reval Auto Esindused, Lux Express, Hansabuss, GoBus, Modern Mobility, Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liit (AMTEL), Tallinna Linnatransport, TalTech, Tallinna Ülikool.
  • Maanteetranspordi kaubavedude töögrupi juht Kaur Sarv (Scania) ning DPD, Omniva, DB Schenker, Lajos, Alonewolf, Selver, DHL, Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon (ELEA), Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon (ERAA), Tallinna Tehnikakõrgkool, PROLOG.
  • Meretranspordi töögrupi juht Guldar Kivro (TS Laevad, Eesti Laevaomanike Liit) ning Kihnu Veeteed, Alfons Hakans, Saarte Liinid, Tallink, Viking Line, Eckerö Line, DFDS, TalTech.
  • Lennutranspordi töögrupi juht Kadi Jette Tamjärv (Tallinna Lennujaam) ning Nordica, XFly, SmartLynx, Diamond Sky, Lennuliiklusteenindus, Lennundusklaster, Lennuakadeemia, DHL Express, Ospentos.
  • Raudteetranspordi töögrupi juht Kai Peet (Eesti Raudtee) ning Rail Baltic, Elron, Operail, GoRail, Edelaraudtee ja TalTech.
  • Kütuste töögrupi juht Kalvi Nõu (Alexela) ning Eesti Õliühing, Eesti Biogaasi Assotsiatsioon jt.

Täname ka eksperte Eesti Keskkonnauuringute Keskusest, Kliimaministeeriumist ja Transpordiametist.

Rene Pärt
Teekaardi projektijuht