7.3 Meretransport

• Autonoomsed laevad – täisautonoomse tehnoloogia katsetusi ja pilootprojekte on tehtud väiksemate töölaevade, uurimislaevade ja teiste alustega, millest järgmisena liigutakse edasi rannikusõidu kaubalaevade poole ja seejärel juba rahvusvahelisi reise tegevate kaubalaevade segmenti(75). Kõige viimasena tulevad täis autonoomsed või pool autonoomsed laevad kasutusele alustel mis transpordivad inimesi. Täna puudub selleks õigusraamistik ja suurimateks väljakutseteks on ohutus ja turvalisus, nt teadaolevalt ei ole veel olemas täisautomaatseid pääste- ja evakuatsiooni süsteeme, mis suudaks reisilaevadelt korraldada inimeste päästet.
• Grafiit/silikoonvärvi kasutamine – laevakerede biomäärdumine vetikate, sammalloomade ja kasvavate kõrrelistega põhjustab laevakere libisemise vähenemist läbi vee, suurendades oluliselt kütusekulu ja seeläbi ka kasvuhoonegaaside hulka. Grafiit/silikoon värvide kasutamine vähendab nn hõõrdumist vees ja seeläbi parandab kütusekulu(76).
• Uued vindilabad – optimeeritud disainiga vindilabad annavad võrreldes vana tüübiga parema energia efektiivsuse, nt läbi kavitatsiooni kaotamise, et laev suudaks saavutada võimalikult väikese energiakuluga vajaliku kiiruse(77). Optimaalne disain saavutatakse säästvama kiirenduse, võimalikult väikese takistusega vaba voolamise või teatud pöörete juures parima voolavuse ja takistuse puudumisega.
• Mullitamise süsteemid – laevakere lameda põhja all tekitatakse õhuke õhukiht, vähendades hõõrdumise takistust vees, mis omakorda vähendab oluliselt kütusekulu, mis jääb tavapäraselt 7-12% juurde(78).
• Veealused robotid laevakorpuse inspektsiooniks ja puhastuseks – 2023 aasta juunis aktsepteeris Lloyds Register esmakordselt maailmas laeva korpuse veealuse inspektsiooni, kus ei kasutatud mitte ühtegi tuukrit vaid tööd teostati veealuste droonide abil(79). Tehnoloogia arenedes on võimalik erinevaid töid anda droonidele, nagu näiteks laeva veealuse korpuse puhastused.